Akrüülvärvid kuivavad vee aurustumise tõttu. Järgnevalt kirjeldame seda, mis juhtub siis, kui pigment, vesi ja akrüülvärv muundatakse aegumatuks värvikihiks.
- Tuubist pigistades või purgist võttes on akrüülvärv täpselt tasakaalustatud pigmendi dispersioon akrüülpolümeeri ja vee emulsioonis. Vesi hoiab emulsiooni vedelana ja toimib omamoodi keemilise valvurina, mis takistab akrüülpolümeeri osakesi liiga lähedale sattumast ja sulgumast enne kui kunstnik on valmis seda kasutama.
- Emulsioonis olev vesi aurustub õhuga kokkupuutumisel või imendub maalipinna sisse. Just siis puutuvad akrüülpolümeeri osakesed otse kokku ja sulanduvad üksteisega.
- Polümeeri osakesed korraldavad end stabiilsesse, kuusnurksesse struktuuri, haarates pigmendi kinni. Bingo! Ja tekibki stabiilne värvikiht!
Oluline on silmas pidada, et akrüülvärvi lahjendamisel ei tohiks vett lisada kunagi rohkem kui 25%. Liigse veega laotub akrüülvaik liiga õhukeselt ja takistab stabiilse kihi teket. Akrüülvärvi meediumi lisamine vee asemel aitab säilitada värvi sära ja tagab värvikihi stabiilsuse.
Akrüül-vesi emulsioon tundub märjana veidi piimjas, ent värvi kuivamisel see selgineb. See piimjas toon helendab (vähesel määral) värvi väärtust. Vee eemaldumisel emulsioonist ja sideaine selginemisel värvi väärtus tumeneb. See värvimuutus on tuntud kui märg-kuiv värvinihe ja on kõige märgatavam tumedate läbipaistvate pigmentide puhul (nagu Alizarin) ja vähem märgatav heledate läbipaistmatute pigmentide puhul (nagu kaadmiumkollane). Akrüülikeemia arenedes võtab Liquitex pidevalt kõikjalt maailmast kasutusele uusi akrüülvaike, mis pakuvad märjana varasemast oluliselt paremat selgust.
Allikas: The Acrylic Book. © Liquitex Artist Materials 2007.