Akvarellipaber on palju enamat kui lihtsalt paber – see on töövahend, mis mõjutab otseselt värvi käitumist, veekindlust, kihilisust ja lõppmuljet. Selle valik võib tunduda esialgu keeruline, kuid kui tead, milliseid omadusi jälgida, muutub sobiva paberi leidmine loominguliseks ja huvitavaks protsessiks.
Selles postituses vaatame üle, millest akvarellipaber koosneb, milliseid tekstuure ja formaate leidub ning kuidas teha valik, mis toetab just sinu maalimisstiili.
Puuvill või tselluloos – millest akvarellipaber tehakse?
Akvarellipaberi kvaliteet algab selle koostisest. Segu, millest paber valmistatakse – olgu see siis tselluloos või puuvill – määrab paberi tugevuse, imavuse, vastupidavuse ja hinna.
Puuvillapaber
100% puuvillast valmistatud akvarellipaber on professionaalne valik. Puuvillakiud on pikad ja tugevad, mis annab paberile erakordse vastupidavuse. See ei lainetu kergesti, talub rohket vett ja mitmeid kihte ning võimaldab värvide segamist ja eemaldamist ilma paberit kahjustamata.
Puuvillapaberit võib toota erinevatest allikatest: näiteks puuvillakiust, mis on akvarellipaberis kõige levinum, või kalikost (ringlussevõetud puuvillakangad) ja muudest kangajääkidest. Mõned tootjad eristavad „100% rag” või „cotton rag”, mis võib tähendada, et paber on valmistatud kalikost, mitte kiudest.
Puuvillapaberid on kallimad, kuid sobivad nii suuremateks töödeks kui ka detailseks viimistluseks, kus soovid kvaliteedis kompromissideta tööd teha.
Tselluloospaber
Puitmassist ehk tselluloosist valmistatud akvarellipaber on taskukohasem alternatiiv, mis sobib suurepäraselt õppimiseks, kiirete visandite või lihtsamate tehnikate katsetamiseks. Kuigi tselluloos ei käitu veega samamoodi nagu puuvill, saab sellega siiski häid tulemusi, kui jälgida vee kogust ja vältida liialt märga tehnikat. Näiteks kipub see rohkem lainetama ja võib tugeva töötluse käigus laguneda.
Paljud algajad alustavad tselluloospaberiga, kuna see võimaldab rohkem harjutada väiksema investeeringuga. Samas tuleks arvestada, et pigment ei imendu alati ühtlaselt ning võib tekkida äkilisi laike või värvipiire.
Puuvilla ja tselluloosi segu
Mõned paberitootjad pakuvad segupabereid, kus puuvilla osakaal on näiteks 25% või 50%. Need pakuvad vahepealset lahendust: paremat imavust ja vastupidavust kui 100% tselluloos, kuid soodsama hinnaga kui täispuuvillapaber.
Paberi pinnatöötlus ehk “sizing”
Paberi pinnatöötlus (sizing) on oluline osa akvarellipaberi kvaliteedist – see määrab, kui hästi paber suudab vett ja värvi kontrollida. Töötlus aitab piirata vee ja pigmendi liigset imbumist paberikiududesse, suurendab paberi vastupidavust ja stabiilsust ning mõjutab ka seda, kuidas värv paberil käitub.
Töötlusaineks kasutatakse enamasti želatiini, kuid ka tärklist või sünteetilisi liimaineid – valik sõltub paberi hinnaklassist, kvaliteedist ja ka näiteks vegan-sõbralikkusest. Želatiin on traditsiooniline loomne liim, mida kasutatakse kõrgeima klassi puuvillapaberites. Sünteetilised või taimsed alternatiivid on levinud taskukohasemates variantides.
Akvarellipabereid töödeldakse reeglina kahes etapis:
- Läbinisti töötluse (internal sizing) puhul lisatakse töötlusaine juba pabermassile. See takistab värvi liigset imbumist kiududesse, muudab värvid erksamaks ja läbikumavamaks ning aitab vältida värvijookse kraabitud või muudetud pinnal.
- Pinnapealne töötlus (surface sizing) kantakse valmis paberi pinnale spetsiaalse pressi abil. See lisakiht annab paberile stabiilsust, takistab ebemete teket ja mõjutab otseselt seda, kui kaua sul on aega värviga töötada, kui hästi pigment hajub ja kui kergesti saad värvi maha võtta või uusi kihte lisada.
Kui tunned, et värv imendub kohe ja kuivab ebaühtlaselt, võib põhjus peituda just paberi pinnatöötluses, mitte ainult selle materjalis.
Akvarellipaberi erinevad tekstuurid
Akvarellipaberi tekstuur määrab, kuidas pintsel libiseb, kui palju pigmenti paber endasse imab ja millise visuaalse tulemuse see annab.
- Hot Press ehk sile – Sile ja tiheda pinnaga paber, millele värv jääb kauemaks „peale istuma”. See annab aega töötlemiseks ja sobib hästi detailsete illustratsioonide, portreede ning tindiga kombineeritud tehnikate jaoks. Samuti on see hea valik skannimiseks ja trükiks.
- Cold Press ehk keskmine korn– Kõige universaalsem valik. Keskmise korniga pind, mis sobib nii märg-märjale kui ka kihilisele tehnikale. Pigment jääb kenasti tekstuuri vahele pidama, andes rikkaliku tulemuse, ent pind ei sega liigselt detailide maalimist. Enamik kunstnikke kasutab just seda igapäevatöös.
- Rough ehk jäme korn – Kõige jämedama ja looduslikuma korniga pind. See loob orgaanilisi, ekspressiivseid efekte – värv hajub ebaühtlaselt, kuid dünaamiliselt. Sobib vaba stiiliga töödeks, kus soovid, et tekstuur mängiks suurt rolli lõpptulemuses.
- Torchon – Rahvapäraselt kutsutakse ka “apelsinikoore” või “tselluliidi” efektiga paberiks, mis meenutab käsitööpaberit. Värv hajub laialt ja pehmelt, luues unenäolise, uduse tulemuse. Ideaalne atmosfäärilisteks töödeks, kus detailide asemel loovad meeleolu valgus ja tonaalsus.
- Muud variatsioonid – Lisaks klassikalistele tekstuuridele leidub tooteti ka eriformaadis pindu – näiteks visandiplokkide kergelt tekstuursed paberid, mis pole spetsiaalselt mõeldud akvarelliks, kuid sobivad kergeks kihistamiseks või segatehnikaks. Mõned akvarellipaberid on ka kahepoolsed, kus üks pool on siledama ning teine jämedama korniga
Mida veel akvarellipaberi juures tähele panna?
Lisaks koostisele ja tekstuurile võivad sinu maalimiskogemust mõjutada ka järgmised tegurid:
- Paberi kaal – Paberi kaal mõjutab seda, kui hästi paber vett talub ja kas ta kipub lokkima. Enamik akvarellipabereid on 300 g/m², mis sobib hästi veemahukateks tehnikateks ja ei vaja alati kinnitamist. Kergemad paberid (nt 190–250 g/m²) võivad vajada kinnitamist, et vältida lainetamist, samas kui eriti rasked paberid (425 g/m² ja rohkem) püsivad sirgena ka ilma lisatoeta ja sobivad intensiivsemaks tööks.
- Paberi toon – Akvarellipaberi toon võib varieeruda klassikaliselt kreemikast (natural white) kuni erksa lumivalgeni (extra white), sõltuvalt tootjast. Soojem toon mõjub pehmemalt ja sobib hästi maastike või portreede jaoks, samas kui eriti valge pind muudab värvid kirkamaks ja kontrastsemaks – ideaalne näiteks illustratsioonide või detailsete tööde puhul. Toon ei määra paberi kvaliteeti, vaid pigem sobivust sinu stiili ja soovitud lõpptulemuse jaoks.
- Paberi lokkimine – Isegi kvaliteetne kipub märjana veidi lokkima või lainetama, eriti kui kasutatakse rohkelt vett. Puuvillapaber lainetab ühtlasemalt ja kuivab tagasi siledamaks kui tselluloosipaber, mis võib jääda rohkem kortsuliseks. Kui soovid täiesti sirget tulemust, soovitatakse paber enne maalimist niisutada ja kinnitada maalilauale kuivama paberteibi abil – see aitab vältida ebatasasusi.
- Paberi õige pool – Masinaga valmistatud akvarellipaberil on tavaliselt üks pind, mis on veidi siledam – see on mõeldud maalimiseks. Teine, tagumine pool võib tunduda veidi kare või ebaühtlane. Käsitsi valmistatud paberil võib mõlemat poolt kasutada, kuid ka seal on enamasti üks pind pisut „korralikum”. Õige poole tunneb ära ka paberil oleva märgistuse järgi – kui märgistus on korrektselt loetav, on see ka paberi õige pool.
- Rebitud (deckled) ääred – Paljud akvarellipaberid, eriti lehtedena müüdavad, on tihtipeale neljast küljest rebitud äärtega. Need ei ole lihtsalt dekoratiivsed – rebitud servad viitavad sellele, et tegemist on käsitsi või vormiraamis valmistatud paberiga, mis on sageli kõrgema kvaliteediga. Lisaks annavad need tööle iseloomu ja galeriivalmiduse tunde.
Millistes vormides akvarellipaberit müüakse?
Akvarellipaberit saab osta erinevates formaatides ning igaühel neist on oma eelised sõltuvalt töö iseloomust, harjumustest ja praktilistest vajadustest:
- Lehed – Üksiklehed on paindlik valik neile, kes soovivad paberit vabalt lõigata või kasutada spetsiaalseid formaate. Sageli on need neljast küljest rebitud äärega ning saadaval eri mõõtudes. Enamasti müüakse üksiklehti just kõige kõrgema kvaliteediga puuvillapaberina.
- Plokid – Plokina liimitud paberid on mugav lahendus, kui soovid vältida paberi lainetamist maalimise ajal. Lehed on liimitud ühest või mitmest küljest ja pärast kuivamist saab töö eemaldada, lõigates paberi nüri noaga mööda serva tõmmates lahti. Väga hea valik maalimiseks välitingimustes või reisil.
- Spiraalplokid ja liimiga plokid – Need on mugavad visandamiseks ja harjutamiseks. Lehed saab hõlpsalt välja rebida ning nende kerge kaal teeb need kaasaskandmiseks heaks valikuks. Paljudel liimiga plokkidel on eemaldatav kaitseleht, mis kaitseb esimest lehte kahjustuste eest.
- Rullid – Kui vajad suuremõõtmelist tööd või soovid ise formaati määrata, on rull suurepärane lahendus. Rullist saab lõigata soovitud suuruse ja seejärel paber raamida või venitada, nagu vajadus ette näeb.
Valides vormi, mõtle sellele, kuidas sa tavaliselt töötad – kas maalid stuudios, reisil, looduses? Kas soovid sirget tulemust ilma paigaldamiseta või naudid protsessi, kus paber tuleb ise maalilauale kinnitada?
Kuidas teha valikut?
Kui oled teadlik paberi koostisest, tekstuurist, toonist ja vormist, muutub valimine lihtsamaks. Siiski tasub arvestada ka järgmisi nüansse:
- Mõtle, mida sa maalid. Kui armastad detailset tööd, võib siledam kuumpresspaber olla parem valik. Kui naudid vabamat ja tekstuuririkkamat lähenemist, siis eelistad tõenäoliselt karedamat külmpress- või tugeva korniga “rough” pinda.
- Võta arvesse oma tehnikat. Märg-märjale tehnika vajab tugevat, hästi niiskust taluvat pinda, näiteks 100% puuvillapaberit. Kui maalid kihiti ja kuivade pintslitega, võib hästi toimida ka kvaliteetne tselluloosipaber.
- Alusta väikestest testidest. Enne suurema koguse ostmist katseta erinevaid tootjaid ja pindu. Tihti on saadaval väikseformaadilised testikomplektid või üksiklehed, mille abil saab tunnetada, milline paber sinu käekirjaga kõige paremini sobib.
Paberi valik on väga isiklik ja kujuneb välja ajapikku. Parim viis endale sobiva leidmiseks on katsetada – usalda oma silma ja kätt.
Kokkuvõtteks
Akvarellipaberi valik võib esmapilgul tunduda keeruline, aga kui mõistad selle peamisi omadusi – koostist, tekstuuri, kaalu, tooni ja vormi –, muutub otsustamine oluliselt lihtsamaks. Iga kunstnik töötab erinevalt ja seetõttu on täiesti normaalne, kui oma lemmikud kujunevad välja aja jooksul. Katseta julgelt erinevaid pindu, jälgi, kuidas paber käitub sinu käes, ja lase end inspireerida just nendest materjalidest, mis toetavad su enda loovust. Õige paber ei tee sind küll automaatselt paremaks kunstnikuks, aga see võib aidata sul oma ideid enesekindlamalt ja vabamalt teostada.
